Ajalugu

Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265.aastal ordumeister Konrad von Manderi eestvõttel. Linnuse ehitamisel oli sobivaks materjaliks kohapeal leiduv valge tihedakoeline paas. See Pärnu jõe ülemjooksule rajatud kindlustus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks.

Tõenäoliselt oli Vallimäel üheks esimeseks rajatiseks 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann (Vallitorn). Linnuse Vanimatest rajatistest on näha 14. sajandil ehitatud konvendihoone gabariidid ja osaliselt ka selle siseruumide plaanilahendus, linnuse kaev, Veevärava torni müürid  ja Läänevärava ehitised.

16. sajandil, kui valdavalt hakati kasutama tulirelvi, ümbritseti linnus paremaks kaitsmiseks vallide ja bastionidega. Need on Paide ordulinnuse ajaloost kõige väärtuslikumad osad. Linnuse kirdenurka oli rajatud väiksem kaitseehitis - rondeel. 16.-17. sajandi sõdades vahetusid linnuse valdajad korduvalt. Igaüks neist lisas omapoolselt juurde ka midagi linnuse ehitistele.

Linnuse juurde tekkinud asula sai 1291. aastal linnaõigused ja nimeks Weissenstein, Wittenstein, hiljem eestipäraselt Paede ja Paide. Rootsi võimu ajal 1636. aastal kustutati Paide ordulinnuse nimi seoses muutunud sõjalise strateegiaga linnuste nimekirjast. Paide linn kaotas linnaõigused ja liideti Mäo mõisaga. Linnaõigused taastati 1783. aastal.

Linnuse varemeid ja Vallitorni konserveeriti esmakordselt 19. sajandi lõpus. 1913 aastal rajati linnusele park. 1941. aastal purustati nõukogude sõdurite poolt Vallitorn, millest oli saanud aegade jooksul nii Paide linna kui ka Järvamaa sümbol. 1993. aastaks, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ja ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks ehitati Vallitorn uuesti üles.

Praegu toimub linnuse varemete konserveerimine, mille käigus on ilmsiks tulnud algne väravakonstruktsioon. Samuti korrastatakse detailplaneeringu alusel linnuse puistut.

Tekst: Aino Pung